Kutsekooli elu on selles suhtes sinu enda asi, et sulle antakse kella ajad kuna ja kus, ise tead kas oled õigeks ajaks kohal või ei. Alguses oli päris raske koolis õiget klassi leida, kuna kool on suur ja isegi kui enamus tunde toimub vastavas nn osakonnas, on ka ainetunde mis toimuvad teises osakonnas. Söögikohti on meie koolis 3 ning järjekorrad liiguvad üpriski kiirelt. Alguses käisin vaid enda toas söömas, kuid lõpuks otsustasin sööklas söömas käima hakata, mõnikord olen veidi pettunud kuid hetke seisuga erilisi probleeme pole tekkinud. Kutsekoolis õppimine ei ole kergem kui gümnaasiumis, peab olema tugev motivatsioon ja tahtmine seda eriala õppida, kui lihtsalt bingot mängida siis varsti sa lahkud või kukud välja. Samuti ei ole hea kui tekib probleeme ja motivatsioon kaob kasvõi nädalaks, palju on iseseisvaid töid ja sa pead koguaeg lainel püsima. Praktika koha pealt ei oska öelda kuna ise sinnani isiklikke probleemide tõttu ei jõudnud, kuid võtan seda kui uut õppetundi, õppisin siiski palju kasulikku. Kuigi vahepeal tundus, et ei oska enam unistada ja olen teelt eksinud, siis nüüdseks olen seisukohal, et olen avatud erialadele mida ühe projekti raames proovime. Soovin siiski tulevikus luua oma äri ja olen mõelnud peokorraldusele/turismile. Kindlasti soovitan siiski neil kellel ei ole kindlat eriala mida sooviks õppida, minn gümnaasiumi, lihtsalt bingoga võib kuid tavaliselt läbi ei löö.
Hei, hei. Olen 18 aastane noor neiu, siin blogis räägin erinevatel enda elus ette tulevatel teemadel, jagan nippe ja nõu.
esmaspäev, 19. detsember 2016
Kutsekool- lust ja lillepidu või raske töö ja vaev?
Seekordne postitus on põhiliselt siis minu ühiselamu elust ja kutsekoolist täpsemalt. Ühiselamu toad on kas kahe boksiga või erandjuhul kolme boksiga, boksis tavaliselt 3 inimest, 3 boksilises on ka üks kahe inimese tuba. Köök ja vannituba on siis 6-8 inimese peale, külmkapp on üpriski väike ja ahi puudub. Toas on igal ühel voodi kohal riiul, kaks lauda 2-3 inimese peale ja sama kappidega. Olenevalt toakaaslase(te)st on see elu kas kohutav või väga tore. Minu isiklik kogemus on üpriski tore, toakaaslased on toredad ja hea huumoriga, näiteks vahel räägime 2-3ni öösel mis saaks siis kui Venemaa Eestit ründaks vms. Samas pean tõdema, et ühes toas meie kõrval (elan 3 boksiga numbritoas) on ka väga häirivaid persoone kel on arusaam, et vahel on tore wc´s suitsu teha, külalised poole ööni ja öösel valjult süüa teha ka täitsa okei.
Kutsekooli elu on selles suhtes sinu enda asi, et sulle antakse kella ajad kuna ja kus, ise tead kas oled õigeks ajaks kohal või ei. Alguses oli päris raske koolis õiget klassi leida, kuna kool on suur ja isegi kui enamus tunde toimub vastavas nn osakonnas, on ka ainetunde mis toimuvad teises osakonnas. Söögikohti on meie koolis 3 ning järjekorrad liiguvad üpriski kiirelt. Alguses käisin vaid enda toas söömas, kuid lõpuks otsustasin sööklas söömas käima hakata, mõnikord olen veidi pettunud kuid hetke seisuga erilisi probleeme pole tekkinud. Kutsekoolis õppimine ei ole kergem kui gümnaasiumis, peab olema tugev motivatsioon ja tahtmine seda eriala õppida, kui lihtsalt bingot mängida siis varsti sa lahkud või kukud välja. Samuti ei ole hea kui tekib probleeme ja motivatsioon kaob kasvõi nädalaks, palju on iseseisvaid töid ja sa pead koguaeg lainel püsima. Praktika koha pealt ei oska öelda kuna ise sinnani isiklikke probleemide tõttu ei jõudnud, kuid võtan seda kui uut õppetundi, õppisin siiski palju kasulikku. Kuigi vahepeal tundus, et ei oska enam unistada ja olen teelt eksinud, siis nüüdseks olen seisukohal, et olen avatud erialadele mida ühe projekti raames proovime. Soovin siiski tulevikus luua oma äri ja olen mõelnud peokorraldusele/turismile. Kindlasti soovitan siiski neil kellel ei ole kindlat eriala mida sooviks õppida, minn gümnaasiumi, lihtsalt bingoga võib kuid tavaliselt läbi ei löö.
Kutsekooli elu on selles suhtes sinu enda asi, et sulle antakse kella ajad kuna ja kus, ise tead kas oled õigeks ajaks kohal või ei. Alguses oli päris raske koolis õiget klassi leida, kuna kool on suur ja isegi kui enamus tunde toimub vastavas nn osakonnas, on ka ainetunde mis toimuvad teises osakonnas. Söögikohti on meie koolis 3 ning järjekorrad liiguvad üpriski kiirelt. Alguses käisin vaid enda toas söömas, kuid lõpuks otsustasin sööklas söömas käima hakata, mõnikord olen veidi pettunud kuid hetke seisuga erilisi probleeme pole tekkinud. Kutsekoolis õppimine ei ole kergem kui gümnaasiumis, peab olema tugev motivatsioon ja tahtmine seda eriala õppida, kui lihtsalt bingot mängida siis varsti sa lahkud või kukud välja. Samuti ei ole hea kui tekib probleeme ja motivatsioon kaob kasvõi nädalaks, palju on iseseisvaid töid ja sa pead koguaeg lainel püsima. Praktika koha pealt ei oska öelda kuna ise sinnani isiklikke probleemide tõttu ei jõudnud, kuid võtan seda kui uut õppetundi, õppisin siiski palju kasulikku. Kuigi vahepeal tundus, et ei oska enam unistada ja olen teelt eksinud, siis nüüdseks olen seisukohal, et olen avatud erialadele mida ühe projekti raames proovime. Soovin siiski tulevikus luua oma äri ja olen mõelnud peokorraldusele/turismile. Kindlasti soovitan siiski neil kellel ei ole kindlat eriala mida sooviks õppida, minn gümnaasiumi, lihtsalt bingoga võib kuid tavaliselt läbi ei löö.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar