Reaalsus

Nagu võibki arvata ei ole ma selline muinasjutu printsess kellel kõik lihtne on. Ma olen tavaline nooruk, kellel on nii rõõme kui ka probleeme. Ei ütleks, et ma ise täiesti süütu olen siin kohal, eks iga üks elab ka ise oma elu mingil määral keerulisemaks. Samas tuleb tõdeda, et kõik ei sõltu alati sinust endast. Näiteks tuleb uuel aastal magama panna mu koer, keda kimbutavad selgrooketaste paigast liikumised ja seeläbi krambid, halvatus jne. See ei sõltu minust, kuid on väga väga raske minu jaoks. Ma ei ole kunagi osanud probleeme hästi lahendada, vähemalt enda elus, teistele suudan head nõu jagada, kuid ise seda järgida ei suuda.. Palju probleeme tekitab ikka endiselt masendus, paanikahood ja unehäired.. Pidevalt muutuvad tujud.. Ma üritan näida tugev, kuid sisimas olen tühi sellega toime tulekuks on muusika, nukrutsemine jms kelle jaoks miski.. Lõpuks tuleb siiski sellega vastamisi seista ja see lahendada, raske on see küll, kuid iga pisikese probleemi lahenedes muutub see kergemaks. Abi leiab headelt sõpradelt, vanematelt, või kui tahad ise hakkama saada leia endale miski mis sind rõõmsaks teeb - muusika, joonistamine, loomad jne.
Muusikat kuulan vastavalt tujule, kuid see tekitab siiski nii hea tunde, joonistan harva, aga korralikult 2-5h ühte tööd.
Ja no loomad on olnud mu põhimõtteliselt teraapia aastaid, nendega olemine lihtsalt tekitab positiivseid emotsioone.. Kahjuks üks kass läks rebastele, koer läheb magama panekule, rotid läksid vanadusse ja enne neid olnud loomad kes kuhu.. Ühe kassi surma nägin väiksena pealt.. Kohutav. Nüüd jääb mulle peaaegu kassipoja kasvu pisike memmekas.. Näen teda harva kuid armastan teda väga.. Koera ka, mäletan siiani tema pilku kui viimati kodust lahkusin.. See nutune kutsika silmadega pilk lihtsalt kummitab mind.